Maie aeda satub uudistajaid lähemalt ja kaugemalt. Fotoaparaadid sähvivad nii mõnelgi suvepäeval.

Ükskord sõitis mööda matkabuss, mis korraga keeras otsa ringi. “Bussist tuli välja üks inglise keelt kõnelev proua. Ma ei oska inglise keelt, aga kuidagi sain aru, et proua tahtis näha aeda,” meenutab Maie üht toredat kohtumist võhivõõraga. Selgus, et uudistajad olid Austraaliast. Tänutäheks võttis too proua oma rinnalt väikese kuldse känguruga märgi ja kinkis selle Maiele.

Tagasitulek koju

Esmalt hakkab sõiduteelt silma maja juures olev suur püsilillepeenar, eriti õiterohke ja värviküllane on see kevadel. Kesksuvel õitsevad siin liiliad ja roosid. Püüab pilku ikka küll!

Ümbritsev maastik sulandub aiaga ühte ja taamal asuv nõlv on justkui aia pikenduseks. Aias vuliseb looduslik oja, siin on ka väike astang. On sild ja lõkkeplats.

“Ema tegi ojale uue sängi ja nii tekkis see isiklik saar,” ütleb Maie.

Edasi lugemiseks telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel