Sageli peavad välismaale kolinud inimesed eriala vahetama. Epp K. Erard ning tema šveitslasest abikaasa Laurent, samuti maastikuarhitekt, on edukalt töötanud oma valitud erialal mitmes riigis. Kui Laurentil polnud pärast Eestist kodumaale tagasi kolimist mingeid kohanemisraskusi, siis Eppu ei külvanud Šveitsis keegi kohe tööpakkumistega üle. Selleks et aktiivselt oma erialal tegutseda, tuli esmalt selgeks õppida kohalikud keeled ning hankida ka muid lisateadmisi. Uute taimede tundmaõppimisest hoopis üllatavam kogemus oli tema sõnul aga see, et meile teada-tuntud taimed käituvad Šveitsis sootuks teisiti. Mitmedki liigid, mis meil õitsevad alles suve lõpul, on Kesk-Euroopas selleks ajaks juba ammu ära õitsenud. Epu meenutuste kohaselt võttis omajagu aega ka kõrgustsonaalsusega harjumine. Pole mingi ime, kui sama oru põhjas oleva järve kaldal kasvavad karuspalmid, kuid kõrgemal nõlval ei taha isegi õunapuud enam hästi vastu pidada. Just kahe seesuguse äärmuse vahepeal ongi Epp K. Erardi ja tema koostööpartneri Luc Meriani kujundatud aed Gruyère’i järve ääres.