Birgit Suits elab Tahkuranna vallas ja nende kodu juures pole tänavavalgustust. See asjaolu tingis vajaduse lisavalgustuse järele, et oleks hea liikuda parklast majja, samuti elumaja, kuuri ja sauna vahel. Kuna sügistalvel on tööle minnes ja koju tulles alati pime, siis hakkas peagi häirima see, et aiailu ei pääsenud üldse mõjule.

Jalgtee ääres on kahe meetri kõrgused pargivalgustid. Iluaia peenart toovad nüüd esile 70 cm kõrgused valgustid, neid leidub ka kõnnitee ääres. Elumaja, kuur ja saun on varustatud seinavalgustitega. Osa neist on releega ja süttivad automaatselt pimeduse saabudes, peenra ja tagumise aiaosa valgustuse lülitab Birgit sisse siis, kui on vastav meeleolu ja aega aia ilu nautimiseks.

Maastikuarhitekt Sulev Nurme soovitab iluaeda valgustades otsustada, kas dekoratiivset valgustust on üldse vaja. Mõelge läbi küsimused – kui palju seda aiailu üldse näeb, kas hoonete paigutus on selliselt lahendatud, et ilu on näha, ehk on kardinad ees? Sulev Nurme ütleb, et vahel on totaalne pimedus privileeg ning vähem on tihtilugu rohkem.

Edasi lugemiseks telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel