Maailmas pole just palju paiku, kus saare, lossi ja aia vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Kuid Isola Bellal on need nii tihedalt omavahel seotud, et ühte eraldada oleks võimatu. Tänu arhitektide pingutustele on loss saanud saare osaks ning aed on omakorda selle suurejooneline laiendus vabas õhus. Just nii nagu õpetavad moodsad aiakujundussuunad – aed peab olema teie eluruumi jätk. Ka saar ise on muutunud – tänu arhitektide, inseneride ja ehitajate pingutustele on see saanud Lago Maggiorel seilava laeva kuju. Isola Bella lugu sai alguse 1632. aastal, kui Carlo III Borromeo ostis Stresa linnalt kolm ­Maggiore järves asuvat saart ning otsustas ühele neist rajada “tagasihoidliku” suvelossi. See asustamata saareke kandis nime Isola Inferiore, kuid Carlo III käskis selle oma abikaasa Isabella d’Adda auks nimetada ümber Isabellaks, mis mugandus hiljem Isola Bellaks. Ametlik legend ütleb, et kõik see võeti ette armastuse nimel.