Lilleniidu rajamiseks võib olla mitu põhjust. Mina näen selles võimalust tuua aeda looduse habrast ilu, taastada maakodu ümbruse taimestiku liigirikkust ning vähendada lõputut muruniidukiga vuramist. Selle nägemine toob mälestusi jaanipäevaaegsetest pärjapunumistest, metsmaasikate korjamisest ning jalutuskäikudest Muhumaa ja Saaremaa liigirikastel kooslustel. Vale oleks arvata, et lilleniidu koht on ainult maal.

Ameerika ja Euroopa suurlinnades on disainitud lilleniitude kasutamine haljastuses väga populaarseks saanud ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on linnainimesed loodusest kaugeks jäänud ja soovivad seda enda ümber rohkem näha ja kogeda. Teisalt püütakse suurendada linnade liigirikkust lindude, putukate ja pisiimetajate näol, kes niidult toitu ja eluaseme leiaksid. Metsikud lilled loovad põnevaid kontraste modernistliku arhitektuuriga ning harv pole juhus, kus suurlinna rõdu või katuseaed selles stiilis kujundatakse.

Lilleniite on erisuguseid. Kõige lihtsam on seda rajada juba esimesel aastal õitsevate lühiealiste taimede seemneid külvates (rukkilill, magunad), kuid saadud tulemus pole paraku jätkusuutlik. Kui hing ihkab katsetada millegi põnevamaga, mille “viljad” aasta-aastalt järjest magusamaks lähevad, tasub proovida pikemaealiste liikidega kooslust luua.

Edasi lugemiseks telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel