Vihtlemine on alati Eesti sauna juurde käinud. Seda tegevust on peetud ühtaegu nii kasulikuks kui ka mõnusaks. Laiuse kandi rahvas on kogu protsessi kokku võtnud mõistatusega: “Alumine ähib, päälmine puhib, ihu himustab, reied rõõmustavad, perse kiidab.”

Endistel aegadel, kui saun polnud mitte niivõrd pesemise kui tervise turgutamise ja niisama ihu harimise paik, oli vihtade ja vihtlemise tähtsaim ülesanne nahalt suurem mustus maha peksta. Tänapäeval, kui enamik kehale kogunenud sopast veega maha uhatakse, aitab vihtlemine sauna lae alla kogunenud kuuma õhu keha ligi tuua, soodustades nõnda higistamist ning virgutades ihu kerge massaažiga.

Kõige paremad vihad pidavat saama siis, kui teha need enne jaanipäeva ning vana kuu ajal. Räpina kihelkonnas on suisa öeldud. “Enne jaanipäiva viha teet, siis on rohuviha, pääle jaanipäiva on hariliku.” Jaanipäevaks on puulehed juba välja arenenud, kuid oksad nii vähe puitunud, et hoiavad lehti veel tugevalt kinni. Mida hiljemaks vihateoga jääda, seda enam kipuvad need lehti puistama.

Edasi lugemiseks telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel