Kevadel on aedades palju õitsvaid puid ja põõsaid, kuid tooni annavad siiski küllalt sarnaste valgete õitega õuna-, kirsi- ja ploomipuud. Võlupõõsad on kevadiste õitsejate seas erandiks. Selle sümpaatse põõsa õied on nii erakordse välimusega, et neid pole võimalik ühegi teise taimega segi ajada, ning kes on enesele juba kord võlupõõsa selgeks teinud, ei unusta teda enam kunagi. Võlupõõsaid on kahte liiki ning looduslikult kasvavad mõlemad Põhja-Ameerika kaguosas. Kui nõiapuud õitsevad ajal, mil lumi on maas, siis võlupõõsad alles unistavad sel ajal kevadest – see taim pakub silmailu mais koos lehtede puhkemisega. Ta püstised õisikud paiknevad võrsetippudes ja näevad välja nagu u 5 cm pikkused pudeliharjad. Üksikud õied õisikus on samuti väga omapärased – ohtrad tolmukad moodustavad harjataolise tuti ja kroonlehed puuduvad sootuks. Õied lõhnavad mee järele. Kogu ülejäänud suve on põõsas tagasihoidlikult roheline, kuid see rüü muutub täielikult sügisel, kui kogu lehestik värvub kui võluväel. Siis on värvipillerkaaris toone karmiinpunasest bordooni ja kontrastiks sees veel kuldkollaseid träpse.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel