Nõukogudeaegne kollektiviseerimine tõi korterelamuid ka õige väikestesse maakohtadesse, rääkimata suurematest linnadest-asulatest. Kuid kodu all on eestlane eeskätt ikkagi mõistnud oma maja metsade ja põldude keskel. Oma maakodu. See on midagi, mis on meile hingelähedane.

Küllap on just see põhjus, miks ligi kolmandiku sellest sajandist on eestlaste laual olnud ka ajakiri Maakodu.

Järgmisel aastal tähistame 30. sünnipäeva ja võime uhkusega öelda, et ka meie oleme nende aastakümnetega saanud osakeseks Eesti ajaloost. Koos meiega on ühist teed sammunud juba mitu inimpõlve. Neist noortest, kellest Maakodu 1990ndatel kirjutas, on juba endast saanud vanaemad ja vanaisad.

Vaata ka, mida lugejad kirjutanud on!