Mööda dekoratiivset jalgrada, mida ehivad tsemendist lehed väikeste kivikeste raamistuses, jõuame Anne kodu ukse ette. Väekas perenaine on siin askeldanud ja kujundanud pea 15 aastat. Nüüdseks valdavalt rootsipunane maja on tema vanavanemate ehitatud. Enne Elvasse kolimist elas ja töötas Anne Tartus. Isa, kes toona elas tühjaks jäänud vanavanemate maja kõrval, kutsus oma ainukest tütart ammugi Elvasse elama. Tol ajal Anne ei saanud veel Tartust lahkuda. Mõned aastad hiljem, kui isa oli lahkunud, tundis Anne maa kutset. Koos emaga koliski ta Elvasse. “Maja oli tühjana seisnud, aed lagunenud ja võssa kasvanud, ” meenutab nüüdne perenaine. Anne kõikehõlmav tegutsemistahe ja käsitöökirg, tänu millele siinne kodu ja aed aina ­uuenevad, on vana maja õitsele löönud. Naise käsitöötoaks on vanaemaaegne köök. Siin on endises hiilguses ja täiesti töökorras puuküttega pliit, mis rõskel ajal mõnusalt sooja annab. Köögi täispuidust mööbel teenis majarahvast juba enne Anne siia kolimist. Miks küll nii palju vaeva näha, on nii mõnigi küsinud. Annel on vastus olemas: “Mulle otse poest ostetud asjad ei istu. Ma tahan ikka oma ja teistsugust. Ja mulle meeldivad vanad asjad – neid on hoitud ja neil on elu seljataga.”
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel