Kikkamäe peremees Rauno Schults kirjutas oma suvekodust nii: “Võrumaal asuv esivanemate talu jäi paari tosina aasta eest üksi ning kurbus elu järele räsis tühja majapidamist omajagu. Õnneks sättis saatus nii, et saime siin kaheksa aasta eest kannad taas mulda ning vahepeal katkenud juured hakkasid tasahilju uuesti end sügavamale ajama. Niimoodi koos oleme aasta-aastalt kasvanud. Talu on meile kõvasti tarkust, oskusi ja armastust andnud. Vaikselt, püüdes pärandit võimalikult palju autentsena hoida, üritame vahepealseid üksindusaastaid andeks saada. Kohati tundub, et võib minna õnneks.” Igal paigal on oma lugu. Nii on ka Kikkamäele (tagasi)tulek Rauno ja Epu jaoks tähenduslik. Rauno sõnul saavad teatud vanusesse jõudes meile oluliseks hoopis muud asjad, esile tõusevad teised väärtused ja tundub, nagu saatus ise juhiks meid vastu uutele väljakutsetele.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel