Valdav osa istikuärides müüdavatest taimedest on poti- või konteineristikud. Siiski jääb silma ka selliseid isendeid, kelle juured on peidus ümaras mullapallis. Mõned taimehakatised peavad läbi saama hoopis ilma mullata. Selliseid istikuid kutsutakse paljasjuurseteks istikuteks. Valiku tegemine – mida võtta, mida jätta – pole keeruline, kui on teada, millele tähelepanu pöörata. Paljasjuursete istikutena müüakse enamasti vaid heitlehiseid hekitaimi ja harvadel juhtudel ka viljapuude ning marjapõõsaste istikuid. Paljasjuurseid istikuid saab turustada ainult varakevadel ja hilissügisel. Ontlikul istikul ei piilu pungadest välja lehehakatised. Istiku oksi ettevaatlikult painutades ei tohi need murduda. Mida rohkem oksi noorel põõsal on, seda parem. Valige istik, mille oksad harunevad võimalikult juurekaela ligidalt. Elujõulisel paljasjuursel istikul on ühtlaselt arenenud korralik juurestik, mis on kenasti harunenud ja varustatud peente narmasjuurtega. Juuri pole istiku väljakaevamise käigus liialt vigastatud ja need ei ole kuivanud. Läbikuivamine on paljasjuursete istikute puhul kõige sagedasem probleem.